neljapäev, 28. veebruar 2008

urbaanromantika

sa vahel vaatad mulle
nõnda silma sisse,
nagu näeksid läbi selle kukalt.

siis mul hakkab hirm.

ning vahel võime toetada
selja vastu selga,
vahtida
tunde välja aknaist
kohvikuis,
trammides,
trollides,
jälgides tolmust ilma,
tolmuseid inimesi,
toimetamist ja toimeid -
töötõsisust:

see kõik nõnda tundub olevat enneolematult
hea ja ilus.

*
minnes vastassuunis
me teineteist
ei puutu.
ometi
mul tuleb öelda,
et kõik oleks selge:
see ei ole armastus!

ehk kevadvaimustus.
või miski hoopis muu.

Kommentaare ei ole: