peent lumeräbu pilvedelt pudeneb, valan

endale veel tassi kuuma kohvi ja kuulatan,

kas mitte ei kosta su sammude kaja või

vetmekimbu kõlisev heli, klõps, kui ukse

lahti keerad lukust.

kajab ja heliseb vaikus.

valan endale veel tassi kuuma kohvi, keeran

järgmise lehekülje juba kordi loetud raamatus.

talv on hea aeg endaga olemiseks,

ütlesid, kui lahkusid. läksid, et eemale jääda.

olen leppinud. ometi ootan.