mis on igavik kui mitte meie
esivanemate, meie enda

ühte põimund lood,

me hirmud, lootused ja valed,

me armastus ja nõdrameelsushood.

mis muud on igavik kui vaikselt voolav vesi,

mis aurustub ja muutub hommikuseks kasteks

pesemaks me palgeid ja me käsi.